Teadmistepõhiselt uue põlvkonna andmesidest
Mis on 5G?
5G on eelmiste sidetehnoloogiate edasiarendus ehk viienda generatsiooni mobiilside tehnoloogia, mille eesmärk on luua kiiremad ühendused järjest suuremate andmemahtude edastamiseks.
2021. aasta lõpuks oli maailmas hinnanguliselt 11,28 miljardit seadet, mis on ühendatud mobiilse andmeside võrku ning see arv kasvab iga aastaga. Aastaks 2025 on maailmas üle 1 miljardi 5G-ühenduse. IoT-seadmete arv ulatub 2030. aastal 25,44 miljardini. 5G tehnoloogia tagab seadmete sujuva ühenduvuse, kordades kiiremad ühendused ning inimsilmale ja -kõrvale tajumatu side latentsuse ehk viiteaja.
Tänapäeval konkureerivad kõik arenenud riigid omavahel investorite, tehnoloogilise arengu, tootmise, tööjõu ja teiste ressursside nimel. Riigi konkurentsivõimet mõjutavad väga mitmed tegurid, üks neist on kindlasti korraliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri olemasolu.
5G tehnoloogia kasutuselevõtt on seega majanduse arengu, tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu jaoks vältimatu. Uued tehnoloogiad toovad kasu kogu majandusele ja seeläbi ühiskonnale tervikuna – arenguhüppe saavad teha paljud valdkonnad, nagu näiteks tehnoloogia, IT, side, meditsiin, kultuur, transport ja paljud teised sektorid. Erinevate eluvaldkondade arenguhüppest võidavad otseselt või kaudselt kõik elanikud.
Faktid 5G, elektromagnetkiirguse ja regulatsioonide kohta
-
5G võimaldab andmeid vahetada kiirusega 10 Gb/s, mida võimaldavad praegu vaid kaabelühendused ning tulevikus tagab 5G oluliselt väiksema latentsuse ehk viiteaja.
-
5G võrk on vajalik nii elanikele, avalike teenuste osutajatele kui ka seadmetele, mis üha kasvava andmemahu edastamiseks vajavad usaldusväärset ja kiiret internetti.
-
5G tehnoloogia poolt kasutavad sagedusalad on vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ülemaailmselt harmoneeritud, mis tähendab, et paljudes riikides võetakse 5G tehnoloogia jaoks kasutusele samad sagedusalad. See omakorda tähendab veelgi paremaid globaalseid ühenduvusi ja paremaid koostöövõimalusi.
- Eestis jagatakse 5G tehnoloogia kommertskasutusse võtmiseks sagedusalasid konkursi korras. Rohkem infot sageduskonkursi kohta.
- Elektroonilise side võrkude ja teenuste kasutamist reguleerib Elektroonilise side seadus
- Sagedusloa tingimused kooskõlastab Terviseamet.
- Rahvatervise seaduse sotsiaalministri määrus nr. 38 (21.02.2002) kehtestab mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal ning elamutes.
- Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguskaitse Komisjoni (International Commission on Non‐Ionizing Radiation Protection (ICNIRP)) 2020. aasta märtsis avaldatud juhised seavad rahva tervise ja keskkonnakaitse nimel ohutu taseme piirid kiirgusele, mis tohib levida 5G sagedustel ja isegi kõrgemal. Juhised väljastati elektromagnetlainete sagedusvahemikule 100 kHz kuni 300 GHz. Allikas: ICNIRP.ORG
- ICNIRP on analüüsinud erinevaid teadustöid ja allikaid ning kinnitab, et ohtu inimestele ega keskkonnale ei kaasne 5G või mistahes muu tehnoloogia puhul, mille elektromagnetiline kiirgus jääb ICNIRP kehtestatud normide piiresse.
- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hindab raadiolainetega kokkupuutest tulenevaid terviseriske ja nõustab riikide valitsusi regulatsioonide koostamisel. WHO ja ICNIRP soovitustest lähtub ka Terviseamet.
- 5G tehnoloogia abil saab arendada asjade interneti teenuseid (Internet of Things ehk lühidalt IoT), mille kaudu erinevad seadmed vahetavad üksteisega informatsiooni ja täidavad neile seatud ülesandeid.
- 5G tehnoloogiaga kaasnevast arenguhüppest võidavad pea kõik ühiskonnasektorid.
Viimased uudised
Uus 5G võrk parandab maapiirkondades interneti kvaliteeti
Andre Visse, Telia Eesti tehnoloogiajuht Sügisel paneb riik oksjonile 700 MHz 5G võrgu sagedusload. Selle sagedusala väljaehitamine aitab veelgi tõsta interneti kvaliteeti väiksema asustustihedusega maapiirkondades. Kui 700 MHz sagedusload on…
5G teeb küberkurjategijate elu raskemaks aga ohtude eest tuleb ka ise ennast kaitsta
5G tulek muudab mobiilside võrgu ja seal pakutavad teenused märkimisväärselt turvalisemaks. Kuid küberkuritegevus on muutunud nii valdavaks, et inimesed ja ettevõtted peavad ka ise senisest rohkem panustama küberturvalisusesse.
Telia võitis 5G sagedusloa
Enampakkumise käigus 3,6 GHz sagedusala oksjonil sai Telia endale sagedusvahemikud 3480–3540 MHz ja 3660–3730 MHz, mida ettevõte asub kasutama oma 5G võrgu laiendamiseks ning klientidele erinevate teenuste pakkumiseks.
Korduma kippuvad küsimused
5G on viienda põlvkonna mobiilside tehnoloogia, mis aitab luua kiiremaid ühendusi ning võimaldab välja arendada asjade internetti. Üha rohkem seadmeid kasutab internetti (nutitelefonid, aktiivsusmonitorid, meditsiiniseadmed, isejuhtivad autod jne), mistõttu on kasvanud ja kasvab ka edaspidi interneti võrgu koormus ning vajadus kiirema andmemahu edastamise võimekuse järele.
5G võimaldab andmeid vahetada mobiilselt kiirusega 10 Gb/s, mida võimaldavad praegu vaid kaabelühendused.
Elektromagnetvälja mõju tervisele ja keskkonnale on uuritud juba umbes 20 aastat ning erinevatele uuringutele on kulutatud kokku miljoneid eurosid. Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni (International Commission on Non‐Ionizing Radiation Protection (ICNIRP)) on erinevate uuringutega kindlaks teinud ohutuse piirmäärad ning koostanud suunised vähendamaks elektromagnetilise kiirguse mõju inimestele ja keskkonnale. Neid suuniseid jälgivad nii rahvusvahelised kui ka Eesti 5G arendusprojektid ning WHO ja Terviseamet. Seni kuni kehtestatud kiirguse piirmääradest kinni peetakse, ei teki ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.
Elektromagnetkiirguse mõju inimesele ja keskkonnale on uuritud aastakümneid. Tänaseni ei ole avaldatud üheselt loetavat teadusuuringut, mis selgelt tõendaks elektromagnetkiirguse kahjulikku mõju inimese tervisele, kui kiirgustasemed jäävad kehtestatud normide piiresse.
Esmalt paigaldatakse 5G antennid olemasolevatesse tugijaamadesse. Vastavalt Euroopa Liidu riikide kokkuleppele on esmane eesmärk 5G levikuga katta suuremad linnad ja transpordikoridorid. See tähendab, et teatav tugijaamade tihedus linnades ja ka suuremate (raud)teede ääres on vajalik. 5G levi ulatus on lühike ja väga täpselt sihitud, mistõttu on vaja maste tihedamalt paigaldada. 5G nõuab suurel hulgal „väikese katvusalaga traadita juurdepääsupunktide“ kasutuselevõttu ning väga hea kvaliteediga baasvõrku ja sõlmpunkte.
Mastide või tugijaamade paigutamise tihedus sõltub kasutajate arvust ja tarbitavate teenuste mahust. Tulevikus jõuab 5G mobiilside järk-järgult ka kaugematesse Eestimaa paikadesse väljaspool suurlinnu.
Esmane eesmärk on 5G levikuga katta suuremad linnad ja transpordikoridorid. Euroopa Komisjon on loonud Eestile väga head tingimused 5G leviala piloteerimiseks transpordikoridorides.
Investeeringuid teevad eelkõige sideettevõtjad ja 5G ärimudelitele toetuvad ettevõtted. Riik aitab seada sihte ja loob soodsama keskkonna 5G võrkude arenguks.
Elektroonilise side võrkude ja teenuste kasutamist reguleerib Eestis Elektroonilise side seadus. Eestis väljastab sagedusloa raadiosageduste kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning sagedusloa tingimused kooskõlastab Terviseamet. Rahvatervise seaduse Sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr. 38 kehtestab mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal ning elamutes.
2020. aasta 14. aprilli seisuga oli 5G kommertskasutuses juba 41 riigi 73 operaatori võrgus. Hea ülevaate annab näiteks Speedtest. 5G on kommertskasutuses Soomes, Hiinas, Lõuna-Koreas, USA-s, Suurbritannias, Šveitsis, Prantsusmaal, Hispaanias ja veel paljudes riikides. Lisaks käivad paljudes riikides katsetused ning kommertskasutusele võtmine on vaid aja küsimus.
5G tehnoloogia ei avalda suurt mõju mitte üksnes digitaalvaldkonnale, vaid kogu majandusele ja seeläbi ühiskonnale tervikuna. 5G tehnoloogia edukas kasutuselevõtt on majanduse arengu ning tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvu jaoks hädavajalik. Seepärast on Eestil oluline olla liidrite seas ning tagada 5G-tehnoloogia edukaks kasutuselevõtuks ja arendamiseks ka piisav raadiospekter. Lisaks on üks Eesti põhilisi prioriteete olnud ja on edaspidi andmete vaba liikumise edendamine.
Juulis 2017, Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise alguses, kirjutasid Euroopa telekommunikatsiooniministrid alla ühisele 5G deklaratsioonile. Sellega pandi alus 5G võrgu arendamiseks ja ettevõtetele investeerimiskindluse loomiseks Euroopas.
Uuringuid ja kogemusi sarnaste kiirguse tasemete kohta on aastakümnete jooksul kogunenud palju. Wi-Fi levib sagedusel 2,5 GHz ja 5 GHz ning 4G levib Eestis sagedustel 0,8 GHz, 1,8 GHz, 2,1 GHz ja 2,6 GHz. Ka 3,5 GHz sagedusalad on kasutusel olnud aastakümneid. Seni ei ole avaldatud uuringuid, mis tõestaks elektromagnetkiirguse või 5G tehnoloogia kahjulikku mõju. 5G on raadiotehniliselt 4G-ga väga sarnane.
On tõsi, et vähem on uuritud 26-28GHz sagedusala kasutamist mobiilside edastamiseks, kuid kehtestatud on kiirguse piirmäärad, millest kinni pidamisel ei teki ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale.
Teadlaste kogukonnas leidub kahtlemata erinevaid seisukohti. Valdav osa eksperte on siiski ühel meelel, et järgmise põlvkonna mobiilside tehnoloogia ohtlikkuse kohta ei leidu veenvaid tõendeid. Sellegi poolest jätkatakse uuringuid ning uute tõendite ilmnemisel muudetakse ka kiirgustasemete piiranguid.
Elektromagnetkiiirguse mõju sõltub elektromagnetkiirguse sagedusest. Soojenemine on peamine elektromagnetvälja bioloogiline efekt, aga raadiosagedustel ja ka 5G sagedusvahemikus leviv elektromagnetkiirgus on piisavalt madal, et avaldada inimestele ja keskkonnale negatiivset mõju. Teadlased üle kogu maailma jätkavad elektromagnetkiirguse mõju uurimist, kuid seni pole saadud tulemusi, mis annaksid põhjust muretsemiseks.
Kokkupuude elektromagnetkiirgustega ei ole väga uus nähtus. 20. sajandil jõudsalt arenenud tehnoloogia ja elektritarbimise kasv on suurendanud inimeste kokkupuudet elektromagnetkiirgusega: kodus, tööl ja avalikus ruumis puutume iga päev kokku erinevate elektri- ja magnetväljadega. Raadiosagedustel ja ka 5G sagedsuvahemikus levivad elektromagnetkiirgused, millega inimesed kokku puutuvad, on oluliselt madalamad kui need, mis avaldavad märkimisväärset mõju. Elektromagnetkiirguse mõju uurimist inimestele ja keskkonnale jätkavad paljud teadlased ja teaduskeskused üle maailma.
Allikas: WHO.
Asjade Internet tuleneb ingliskeelsest terminist Internet of Things (lüh. IoT) ning on eesti keelde tõlgitud ka terminitega Nutistu ja Värkvõrk. Asjade internet on interneti kaudu seotud asjade võrk, mille kaudu erinevad seadmed vahetavad üksteisega informatsiooni ja täidavad neile seatud ülesandeid.
Üha rohkem seadmeid kasutab internetti (nutitelefonid, aktiivsusmonitorid, meditsiiniseadmed, isejuhtivad autod jne), mistõttu on kasvanud ja kasvab ka edaspidi interneti võrgu koormus ning vajadus kiirema andmemahu edastamise võimekuse järele. Asjade interneti kohta leidub hulgaliselt põnevat materjali Tallinna Tehnikaülikooli Asjade Interneti Arenduskeskuse blogis.
4G mobiilne andmeside võrk ei ole disainitud selleks, et teenindada uue generatsiooni andmeside vajadusi. 4G missiooniks oli ühendada inimesi, 5G andmeside võrk luuakse ennekõike selleks, et ühendada seadmeid ja inimeste kasvavaid andmeside vajadusi.
4G sagedused ei võimalda nii kiiret andmevahetust, kui 5G, mis tähendab, et kõik uudsed seadmed, mis vajavad toimimiseks kiireid ühendusi ei saa oma potentsiaali täita ja eesmärgipäraselt toimida. Näiteks isejuhtivad autod vajavad turvalise transpordi nimel kiiret võrguühendust.
5G võimaldab andmeid vahetada kiirusega 10 Gb/s, mida võimaldavad praegu vaid kaabelühendused. Tulevikus saab 5G latentsus olema oluliselt väiksem võrreldes varasemaga. Selline kiire andmeside võimaldab välja arendada uusi lahendusi pea kõigis eluvaldkondades.
Ohutu kaugus tugijaamast või antennist sõltub kasutatavast võimsusest, mis on erinevad sõltuvalt asukohast ja vajadusest. Seepärast asuvad antennid enamasti hoonete katustel või mastide otsas, et oleks tagatud ohutu kaugus inimestest. Terviseamet väljastab antennidele kooskõlastuse ainult juhul kui on tagatud inimeste viibimine mastidest ohutus kauguses.
Ohutu kaugus sõltub kasutatavast võimsusest, mis on erinev sõltuvalt asukohast ja vajadusest. Terviseamet väljastab tugijaamadele kooskõlastuse ainult juhul kui on tagatud inimeste viibimine antennidest ohutus kauguses. Suuremates linnades võivad tugijaamad asuda ka näiteks büroohoonete, ühiskasutatavate hoonete ja kortermajade katustel, aga nii, et on tagatud ohutu distants antennide ja inimeste vahel.
Ei. Termin 5G ei tulene elektromagnetlainete spektri 5 GHz sagedusalast. 5G tähendab viienda põlvkonna mobiilside tehnoloogiat. Märge “5 GHz Wi-Fi” (vahel ka “5G Wi-Fi”) ruuteril tähendab, et see kasutab Wi-Fi edastamiseks 5 GHz sagedust, mida on Wi-Fi ruuterid kasutanud juba viimased 10 aastat.
5GB on maht, mille ulatuses on võimalik andmeid alla laadida. See ei ole sama, mis 5G tehnoloogia mobiililevi. Gigaherts on sageduse mõõtühik ja gigabait on mahu mõõtühik.
