Andre Visse, Telia Eesti tehnoloogiajuht
Sügisel paneb riik oksjonile 700 MHz 5G võrgu sagedusload. Selle sagedusala väljaehitamine aitab veelgi tõsta interneti kvaliteeti väiksema asustustihedusega maapiirkondades.
Kui 700 MHz sagedusload on välja jaotatud, siis peavad loa saanud mobiilsideoperaatorid katma madalamal sagedusel töötava 5G võrguga poole Eestist ning nelja aastaga 95% riigist. Seega on juba lähiaastatel õhu kaudu leviv internet maapiirkondades senisest märksa võimekam. Lisaks tekib piisav internetivõimekus kohtades, kuhu valguskaabli vedamine on ebaotstarbekalt kallis.
See ei tähenda ülikiire interneti jõudmist igasse üksikusse metsatallu, vaid võimalust parandada olemasolevate ühenduste kvaliteeti ja pakkuda üle õhu enamatele klientidele senisest kiiremat koduinternetti.
Mobiilse interneti kvaliteeti segavad geograafilised iseärasused ei kao samas ka tulevikus. Sinna, kuhu 4G praegu ei levi, ei hakka paraku ulatuma ka 5G, sest suurem metsamassiiv ja kuppelmaastik jääb signaali endiselt segama. Ka Venemaaga piirnevatele aladele ei ole kõikjale võimalik rajada teatud sagedustel võrke, kuna Eesti riigil ei ole Venemaaga selleks vajalikke kokkuleppeid. See puudutab Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonda.
Kuigi tarbijad soovivad, et operaatorid tihendaksid senist mobiilsidevõrku, tekitab uute sidemastide rajamine kohati ka kogukondades vastuseisu. Soovitakse kiiremat interneti ja paremat mobiililevi, kuid samas ei lubata lähipiirkonda uut masti püstitada. Tänu sellele õnnestub meil aastas püstitada vaid kümmekond uut masti, samas kui pidevalt on töös ligi 50 masti rajamise projekti.
700 MHz töötavad 5G seadmed paigaldatakse olemasolevatele mobiilimastidele, et pakkuda 4G võrgule täiendavat sagedusressurssi. Teie kodus asuv ruuter liidab erinevatel sagedustel levivad signaalid kokku, mille tulemusel muutub internet kiiremaks ja stabiilsemaks. Kvaliteetsema signaali püüdmiseks hajaasustusega piirkondades, soovitan aga endiselt kasutada maja katusele või posti otsa paigaldatud väliruuterit.
Siiski tuleb arvestada, et madalatel sagedustel pole tehnoloogiliselt võimalik gigabittidesse ulatuvat internetikiirust saavutada. Suuremad kiirused on võimalikud ikkagi valguskaabli või 3,5 GHz sagedusel töötava 5G võrgu levialas. Viimase leviulatus on aga oluliselt väiksem, kui madala sagedusega (nt 700 MHz) 5G võrkudel. Kui 3,5GHz sagedusala võimaldab kvaliteetset andmesidet kuni 5 kilomeetri kaugusele, siis madalsagedus levib 10 kilomeetri taha.
3,5 GHz sagedusel võrku arendatakse seetõttu just piirkondades, kus elab lähestikku palju inimesi. Telia juba alustas mitmes väikelinnas ja tiheasustusega asumis koduinterneti pakkumist üle kõrge sagedusega 5G võrgu allalaadimise kiirusega kuni 500 ja üleslaadimise kiirusega 100 Mbit/s.
Need on eelkõige linnade lähedased asumid, kuhu on erinevatel põhjustel keeruline rajada kaabelühendusi. Samas elab neis piirkondades arvukalt kodukontoris töötajaid. Esimesed Telia kiire 5G Koduinterneti piirkonnad on Tabasalu, Harkujärve, Haabneeme, Rapla, Saue, Kiia, Kohila Rakvere, Alliku, Vääna-Jõesuu, Elva, Vasalemma, Võru, Lähte, Karksi-Nuia, Vändra, Audru, Võsu, Vaivere, Kose, Laulasmaa, Viiratsi, Kuusalu, Jüri ja Jõhvi. Lisaks erinevad piirkonnad Tallinnas ja Tartus. Küll peab arvestama, et 5G koduinternet ei pruugi katta tingimata kogu asulat.
Lähiaastatel on eesmärk ka põhimaanteed ja raudteetrassid katta kiire 5G leviga, et olla valmis targa taristu arenguks. Selleks vajavad meie teed aga sidetrasse. Ülikiire interneti sujuvaks võimaldamiseks on vajalik kõikidesse renoveeritavatesse ja ehitatavatesse teedesse luua sidevalmidus, aga praegu ükski seadus ei kohusta selleks riiki ega kohalikke omavalitsusi. 21.sajandi tee-ehitus eeldab nn tarkade teede loomist, mitte üksnes asfalti panemist. Tulevikuvaate huvides peaks muutuma seadusandlus kui ka teede rajamise eest vastutavate ametnike mõtteviis.
Kokkuvõttes on aga Eestis mobiilse interneti kattuvus, kvaliteet ja allalaadimiskiirus Euroopa kontekstis väga hea ning 5G täiendavate sageduskihtide lisandumisega muutub veelgi paremaks.