Endine peaminister, praegune Auve Techi nõukogu esimees Taavi Rõivas rääkis intervjuus, et Eesti on isejuhtivate autode ja teiste 5G lahenduste kasutusele võtmiseks väga õige koht, kuna Eesti inimene on alati aru saanud, et uutest tehnoloogiatest on rohkem võita kui kaotada.
Üks su esimesi töökohti oli IT-firmas, nüüd oled väga pika ringiga ühes teises IT-firmas tagasi. Kuidas oled uues töökohas sisse elanud?
Väga hästi! Eelmisest korrast on 20 aastat möödas, aga pole suur saladus, et poliitilises elus olen Eesti tehnoloogiafirmadele kaasa elanud ja nende arengut väga lähedalt jälginud. Aga tõsi, panna hommikust õhtuni kogu energia ühe ettevõtte arengusse, on minu jaoks uus kogemus.
Millega Auve Tech tegeleb ja mis on seal sinu roll?
Auve Tech toodab autonoomseid sõidukeid. See võib mõnes mõttes kõlada uskumatult, et Eestis on oma autotööstus, kuid me mitte ainult ei tooda, vaid ka arendame ja disainime neid ise. Praegu on meil autod kolmes Euroopa riigis registreeritud ja nad saavad seal liikluses sõita.
Minu tiitel on nõukogu esimees ja mu roll kaasa aidata kaasa sellele, et ettevõtet rahvusvaheliselt märgataks ja tunnustataks.
Kas sulle endale meeldib autot juhtida?
Meeldib. Ma arvan, et auto juhtimine selliselt, et sõidan määramata kohta, jääb meiega veel mõneks ajaks. Kõige esimesena muutub autonoomseks viimase miili lahendused, mida ka Auve Tech arendab. Viimase miili lahendus töötab siis, kui auto ei satu võõrasse keskkonda, vaid saab eelnevalt kogu ala ära kaardistada, mistõttu on tal turvalisem ja lihtsam punktipilves liikuda, näha seal anomaaliaid ja sellele vastavalt ka otsuseid teha. Selleks piiritletud alaks võib olla näiteks mõni linnaosa, ärilinnak või vanalinna laadne poolsuletud ala.
Näiteks Hiiumaa saar?
Hiiumaa on selleks võib olla liiga suur, kuna meie liikumiskiirus on piiritletud 25 km/h. Kassari saarel oleks see mõeldavam (naerab). Kõige loogilisemad kohad autonoomseteks sõidukiteks on ärilinnakud ja miks mitte ka turismi- ja hotellikompleksid, kus on vaja teatud sagedusega teatud punktide vahel inimesi liigutada.
Kas eesti keeles on õige öelda iseauto või isesõitev auto?
Siin on kogu maailmas tõsine debatt, kas öelda isejuhtiv auto või autonoomne auto. Mina pole suurem asi filoloog, pean olulisemaks just sisulist poolt – et transport oleks viie aasta pärast teistsugusem kui täna. Me liigume selles suunas, et neid manöövreid, mida teeme tänaval tavalise sõiduautoga, hakkavad järk-järgult üle võtma autonoomsed sõidukid. Meie oleme Auve Techiga selles faasis, kus pakume juba käega katsutavaid lahendusi. Meil on toimiv lahendus, mida saab kasutusele võtta ja mida on ka juba kasutusele võetud.
Siin valdkonnas on ees väga palju suuri globaalseid tegijad. Kuidas suudab väike Eesti tootja konkureerida näiteks Teslaga?
Ega tegelikult Tesla polegi meie konkurent. Nende lootus on panna tavaline sõiduauto, mille taga istub praegu inimene, täitma tulevikus üha rohkem autonoomseid ülesandeid, kuni selleni välja, et kui auto on parkimisplatsil ja sina kaupluses, saad sa auto tellida otse ukse ette. See ülesanne on isegi Tesla suurusele ettevõttele paras pähkel, aga ma usun, et nad selleni peagi ka jõuavad.
Auve Techi eesmärk on olla kõige parem ühes kitsas nišis – see tähendab liiklemist piiritletud alas, mille saab radarite, sensorite ja kaameratega autole selgeks õpetada. Selles ette joonistatud keskkonnas on võimalik väga palju kiiremini tulemusi tuua. Ka regulatiivne keskkond võtab selle esialgu paremini vastu.
Kas inimesel tasub tänapäeval üldse enam autojuhilube teha?
Sõltub vanusest. Kui ma mõtlen täna oma 4-aastasele pojale, siis ma kindlasti ei soovita talle bussijuhi karjääri peale mõtlemist. Olen kindel, et tema eluajal muutub vähemalt ühistransport, aga ilmselt ka kaupade transport laiemalt täiesti autonoomseks. Tehnoloogia üldine loogika on see, et ta kipub palju kiiremini arenema kui me oodata oskame.
Mis meie tänavapildis aastaks 2035 muutunud on? Kas kõik on teistsugune?
Viimase miili projekte on võimalik teha juba täna ja need võiks ka liikluses kiiremini kasutusele võtta. Paljud ühistranspordi- ja logistikalahendused, samuti pakkide transport ja kojuvedu muutub ilmselt autonoomseks.
Meie Auve Techis usume, et autonoomsed sõidukid ei alusta Tallinnas Vabaduse väljakult, vaid pigem ikka Ülemistes, Peetris ja Haabneemes. Oletame, et Peetrisse käib tramm, aga trammipeatusest kuni koduni on võimalik sõita autonoomse sõidukiga. Seda pilti näeme kindlasti kiiremini kui 15 aastaga.
Kuna jõuab autonoomsete sõidukite võlu ääremaadele, näiteks Kassarisse või Obinitsa?
Seda on raske öelda. Suur takistav tegur võib olla seotud regulatsioonidega. Nimelt peab inimene olema igal ajahetkel võimeline sõiduki kaugjuhtimise teel üle võtma, kui autol tekib olukord, milleks ta pole programmeeritud. Oletame, et autonoomsel sõidukil on valesti pargitud auto ees. Mida siis teha? See, kui me paneme igasse autonoomsesse sõidukisse eraldi inimese, kes vajadusel üle võtab, pole majanduslikult rentaabel. Kui me saame inimese autost välja ja juhtida kaugelt, on olukord parem. Kui võrguühendus on kiire ja toimib piisavalt sujuvalt, saab üks inimene vastutada mitme, isegi kuni 10 sõiduki kaugjuhtimise eest, kui vajadus peaks tekkima. Siis läheks muidugi tarvis juba 5G ülimadalat latentsust ja suuri andmemahte.
Kas olete Auve Techis 5Gd juba testinud?
Oleme seda testinud Taltechi linnakus, kus on 5G ühendus ajutiselt püsti. Autonoomsete sõidukite seisukohast on kõige olulisem reaktsiooniaeg. Kui täna oleme harjunud interneti kasutama arvuti, telefoni või televiisoriga, siis tulevikus on meil järjest rohkem seadmeid, sh autod, mis on internetti ühendatud ja mis omavahel andmeid vahetavad. Küsimus pole selles, kas see juhtub, vaid kuna see juhtub.
Mis sellest kõigest tavalisele inimesele kasu on?
Tehnoloogiline trend, kus inimene asendatakse masinaga toimub hoolimata sellest, kas me aitame kaasa või mitte. Meil on võimalus seda ignoreerida ja jääda arengust maha, aga meil on ka võimalik tabada laineharja, või veelgi enam, olla laineharjast veidi ees. Eesti ajalooline edu ongi olnud see, et me tabame enne ära, missugused on uued globaalsed trendid.
Kui mõtleme kasvõi e-riigile, siis Eesti polnud ju 90ndatel ainuke riik, kus internet oli. Paljudes riikides oli lihtsalt harjumus dokumente ja allkirju paberil anda, mistõttu nad ei kiirustanud vanade praktikate muutmisega. Meie tegime aga otsuse hakata kasutama digitaalseid lahendusi riigi teenuste pakkumiseks ja haldamiseks. Seetõttu on meil ka eesrindlik e-riik.
Kas oled ka ise 5Gd nö katsunud?
Ei ole. Ehkki mul on telefonis 5G võimekus, ei leia ma praegu masti, kust seda kätte saada (naerab). 4G ühendus on paljudes kohtades väga hea ja kui minu tänaseid vajadusi arvestada – vaadata näiteks teleülekannet või striimida filmi – on 4G täiesti piisav. Arvestades seda, et ka telefonis liiguvad palju suuremad andmed ja resolutsioonid lähevad eksponentsiaalselt paremaks, on aja küsimus, millal siingi pudelikael ette tuleb.
Ükskõik kui paradoksaalselt see ka ei kõlaks, on koroonakriis olnud suurema mõjuga Eesti regionaalpoliitikale kui mistahes valitsus, isegi see suurepärane valitsus, kes haldusreformi ellu viis. Kui inimesed teevad kaugtööd, ei pea nad käima Tallinna kontoris, vaid võivad vabalt teha suvilast või maakodust. Nii võib järk-järgult kujuneda maakodust päriskodu. Selle elementaarne eeldus on aga hea internetiühendus. Näiteks oli meil kevadel tütrega maal olles selline olukord, et tegime mõlemad korraga videokõne. tema osales klaveritunnis ja mina ühel rahvusvahelisel konverentsil, aga ühendus kippus hakkima või kaduma.
Videokõnede kvaliteet peab oluliselt tõusma, ka maapiirkondades. Kevadel oli veel arusaadav see, kui inimene istub köögis või magamistoas oma uduse kaamera ja kehva valgustusega. Aga mida aeg edasi ja mida olulisemaid kohtumisi veebis korraldatakse, seda kõrgemad kvaliteedinõuded ka videokõnedele seatakse.
Kui Eestis oleks kogu riiki kattev 5G võrk, siis kas meil oleks autonoomsete sõidukite vallas maailmas suur eelis?
Muidugi, eriti juhul, kui me saaks 5G võrgu kiiremini püsti kui teistes riikides. See ambitsioon peab kindlasti olema. Väikese riigina peame tehnoloogia arenguga kaasas käima, mõtlema, kuidas seda eelist enda kasuks pöörata. Meil pole muud võimalust, kui tasemel olla. Võidavad need, kes on kiired, mitte need, kes on suured.
“Me peaks usaldama teadust ja rahvusvahelist üldsust, mis on arvamusel, et 5G tehnoloogia on ohutu.”
Kumb on ohtlikum, kas autonoomne auto või 5G?
Ma ei oska kummaski ohtu näha. Mõlemad on palju turvalisemad kui üldine elu meie ümber. Inimene on alati ekslik, kuid autonoomset tehnoloogiat saab programmeerida, et ta oskaks õnnetusi ära hoida ja inimesest kiiremini reageerida. See on puhas vandenõuteooria, et 5G mast on erakordselt ohtlik. Me peaks usaldama teadust ja rahvusvahelist üldsust, mis on arvamusel, et 5G tehnoloogia on ohutu.
Mida saavad riik ja ettevõtjad teha, et uute tehnoloogiate usaldusväärsust tõsta?
Riigil on kindlasti oma tugev roll. Ka varasemad tehnoloogilised arengud on toimunud tihti nii, et riik on seda soosinud või pole vähemalt takistanud. Eesti inimestel pole tegelikult probleemi tehnoloogia usaldamisega. Eesti inimesed saavad aru, et tehnoloogia pakub palju rohkem võimalusi kui takistusi. Kogu maailm näeb e-riiki läbi mureprisma, et mis saab siis, kui keegi häkib sisse ja saab info kätte või teine variant, keegi murrab kvantarvutiga kellegi allkirja lahti. Eestlased saavad aru, et see tõenäosus on üliväga väike ja kui e-riigi teenuseid igapäevaselt kasutame, saame sellest palju rohkem kasu kui kahju.
Väikese muigega võiks skeptikutele öelda, et teie arvate, et meie digiallkirja saab lahti murda, aga ise kritseldate pastakaga paberile allkirju, mida suudavad ka 10 aastased koolis järgi teha. Mina arvan, et Eesti inimesed saavad väga hästi aru, et uue tehnoloogia kiire kasutuselevõtt muudab kõigi meie elu paremaks.
