Korduma kippuvad mõisted 5G teemalises arutelus
Elektromagnetväli ja elektromagnetlaine
Elektromagnetväli on liikuvate elektrilaengute poolt tekitatud väli. Elektromagnetväli on kombinatsioon elektriväljast ja magnetväljast. Ruumis lainena leviv elektromagnetväli ehk elektromagnetlaine kannab edasi energiat.
Elektromagnetkiirgus ehk EMK
Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest ehk liigitatakse elektromagnetkiirgusi sagedusalade kaupa: raadiolained, mikrolained, infrapuna, nähtav valgus, UV valgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Raadiolainete hulka kuuluvad ka tele- ja raadioside, WiFi, 3G, 4G ja ka 5G.
Joonisel on esitatud kogu elektromagneetiline spekter, milles on näha, millistel sagedusaladel toimivad mobiilsideteenused.
Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguskaitse Komisjoni (International Commission on Non‐Ionizing Radiation Protection (ICNIRP)) 2020. aasta märtsis avaldatud juhised seavad piirangud kiirgusele, mis tohib levida raadiosagedusvahemikus 100 kHz kuni 300 GHz. Allikas: ICNIRP
Sageduskonkurss
5G tehnoloogia rakendamiseks jagatakse avaliku konkursi korras 2020. aastal välja sagedusload sagedusvahemikus 3410–3800 MHz.
Kuna konkursi tingimustes tehakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ettepanekul muudatused, mis jõustuvad hiljemalt 17.06.2020, siis sellest tulenevalt pikeneb ka konkursi lõpptähtaeg 30 päeva võrra, et juba avalduse esitanud sideettevõtjad saaksid oma avaldusi muuta ja uued konkursil osaleda soovijad avaldused esitada. Sageduste kasutuslubasid saavad riiklikul konkursil osta kõik huvilised sideettevõtjad nii Eestist kui mujalt. Täpsem info TTJA kodulehel.
Sagedusluba
Elektroonilise side seadus sätestab raadiosageduste kasutamise sideteenuse osutamiseks. Sagedusluba annab õiguse kasutada raadiosagedusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt määratud tingimustel. Sagedusloaks on näiteks ka vee- või õhusõiduki raadioluba ja amatöörraadiojaama tööluba.
5G
5G on viienda generatsiooni mobiilside tehnoloogia, mille eesmärk on luua kiiremad ühendused ja võimaldada rohkematel lähestikku asuvatel seadmetel ühendust pidada. 5G tehnoloogia abil saab arendada asjade interneti teenuseid (Internet of Things ehk lühidalt IoT).
5G võrk on vajalik nii elanikele, avalike teenuste osutajatele kui ka seadmetele, mis üha kasvava andmemahu edastamiseks vajavad usaldusväärset ja kiiret internetti. Üha rohkem seadmeid kasutab internetti (nutitelefonid, aktiivsusmonitorid, meditsiiniseadmed, isejuhtivad autod jne), mistõttu on kasvanud ja kasvab ka edaspidi interneti võrgu koormus ning vajadus kiirema andmemahu edastamise võimekuse järele. 5G võimaldab andmeid vahetada kiirusega 10 Gb/s, mida võimaldavad praegu vaid kaabelühendused.
Tutvu lisaks ka Eesti 5G teekaardiga siin.
Raadiosagedus, raadiolained
Raadiosagedus on elektromagnetlainete sagedusvahemik 30 Hz (hertsi) kuni 300 GHz (gigahertsi), mida kasutatakse raadiosideks. Levinum raadiosageduste mõõtühik on MHz, mida oleme harjunud raadiojaamade puhul nägema (näiteks Vikerraadiot saab kuulata Tallinnas sagedusel 104,1 MHz ja Tartus 106,7 MHz). Oma olemuselt on ka mobiilside raadioside. Mobiilsides toimub raadiolainete vahendusel andmevahetus mobiiltelefoni ja keskjaama (mobiilimasti) vahel. Mobiilside tehnoloogiaid on erinevaid, üks tuntumaid on GSM tehnoloogia, milles andmevahetus toimub sagedusel 900 MHz ja 1800 MHz.
Raadiosagedusala (laiemalt kogu elektromagnetlainete spekter) on piiratud ressurss. Lihtsustatult öeldes ei ole võimalik samale raadiosagedusele üle ühe signaali panna. Sellepärast on väga oluline, et selle piiratud ressursi jagamine ja kasutamine alluks selgetele reeglitele.
Et tagada aastaks 2020 5G raadiovõrkude rajamiseks sobiva raadiospektri koordineeritud ja tõhus kättesaadavus, on Euroopa Liidu raadiospektripoliitika töörühm määratlenud sagedusalad 3,4–3,8 GHz ja 24,25–27,5 GHz kui prioriteetsed sagedusalad.
Asjade internet
Asjade Internet tuleneb inglise keelsest terminist Internet of Things (lüh. IoT) ning on eesti keelde tõlgitud ka terminitega Nutistu ja Värkvõrk. Asjade internet on interneti kaudu seotud asjade võrk, mille kaudu erinevad seadmed vahetavad üksteisega informatsiooni ja täidavad neile seatud ülesandeid.
Üha rohkem seadmeid kasutab internetti (nutitelefonid, aktiivsusmonitorid, meditsiiniseadmed, isejuhtivad autod jne), mistõttu on kasvanud ja kasvab ka edaspidi interneti võrgu koormus ning vajadus kiirema andmemahu edastamise võimekuse järele. Asjade interneti kohta leidub hulgaliselt põnevat materjali Tallinna Tehnikaülikooli Asjade Interneti Arenduskeskuse blogis.
Latentsus
Latentsus, ehk viiteaeg (inglise keeles latency) on ooteaeg, mis pikendab tegelikku või ootuspärast reaktsiooniaega. Lihtsustatult on see aeg andmete saatmisest andmete kohale jõudmiseni. Tulevikus võimaldab 5G tehnoloogia kiireid ühendusi, mille latentsus on inimsilmale ja -kõrvale tajumatu ning see omakorda võimaldab arenguhüppeid paljudes eluvaldkondades nagu näiteks transport, meditsiin, meelelahutus jne.
5G antenn
Esmalt kasutatakse 5G võrgu rajamiseks samu tugijaamu, mis on juba olemas. Esimesed 5G sagedused jäävad sarnasesse elektromagnetspektri alasse, kus levib ka 3G ja 4G. Uued 5G antennid saavad töötada ka kõrgematel sagedustel, aga selleks on juba kehtestatud ka kiirguse piirmäärad, et kaitsta inimesi ja keskkonda.
Üks olulisi muudatusi on see, et kui varasemad mobiiliside antennid katavad leviga suure piirkonna, siis 5G antenn edastab mobiilside otse seadmele, mis seda kasutab. See aitab muuhulgas ka energiat säästa.
