Riigikantselei diginõunik Marten Kaevats ütles intervjuus, et 5G on riigi jaoks strateegiliselt väga oluline valdkond, sest nii nagu iga varasem mobiilsidevõrgu generatsioon, toob ka 5G ühiskonnale uued võimalused ning töö- ja mänguriistad. Et olla jätkuvalt eesrindlik digiriik, peame 5Gga kiiremini edasi liikuma, leidis ta.
Missuguseid uusi teenuseid võiks 5G meile lähiajal tuua?
Olen aidanud legaliseerida isejuhtivate sõidukite testimist, seega üks huvitav valdkond on kahtlemata liikuvus ja transport. Eesti on praegu õiguslikult ainuke koht maailmas, kus on võimalik sõiduki kaugjuhtimine – tänaval rooli taga pole kedagi, juhtimine toimub kontorist. Enne täiesti autonoomsete sõidukiteni jõudmist peamegi rääkima kaugjuhitavatest sõidukitest, mille saab vajaduse korral inimene nö üle võtta.
Eestis oleks esialgu mõistlik panna 5G võrk püsti tiheasustusega linnades ja suurematel trassidel, näiteks Tallinn-Tartu maanteel, kus saaks kaugjuhitavaid sõidukeid suuremas ulatuses testida. Miks mitte panna Tallinn-Tartu maanteele liikuma paarkümmend rekat, kus rooli taga pole kedagi!? Kusagil kaugemal on juhtimiskeskus, kus on hulk B, C ja D kategooria juhilubadega inimesi, kellest igaüks saab vajadusel juhtida mitut rekat korraga. Maanteesõidu automatiseerimine on võrdlemisi lihtne, inimkäe abi võib minna linna sissesõidul, kus liiklus muutub keerulisemaks.
Järgmisena võime ette võtta ühistranspordi. Inimene tuleb Tallinna bussijaamast Tartu bussi peale, kus teda ei tervitagi bussijuht. Mis näo siis reisija teeb? Nende katsetuste mõte oleks harjutada inimesi uute tehnoloogiate ja teenustega. Autonoomne transport on kindlasti üks lähiaastate olulisemaid ja huvitavamaid valdkondi, kus 5Gd tarvis on.
Kas isejuhtivatele sõidukitele 4Gst ei piisaks?
Võimatu see kindlasti pole. Ei saa välistada, et Tallinn-Tartu maantee mõnel lõigul jookseks süsteem 4G andmeside peal. Aga tihedamas liikluses, kus reageerimiskiirus on kriitilise tähtsusega, vajame me ikkagi madala hilistusega (inglise keeles latency) 5Gd. Madal hilistus tähendab lihtsamalt öeldes väga suurt kiirust – signaal liigub seadmete vahel sisuliselt viivituseta.
Te räägite maanteedest ja rekadest, aga kuna võiks isejuhtivad autod jõuda linnadesse?
Absoluutselt, linnaliikluses on 5G veelgi olulisem. Siin loevad murdosa sekundid. Me ju ei taha, et tänava ääres vilguksid ohutuledes autod, mis on keerulises liikluses kokku jooksnud. Taaskord, esialgu võiks katsetada Tallinna kesklinnas näiteks 200 kaugjuhitava sõidukiga ning seejärel edasi mõelda.
Pikemas plaanis võiks olla mõne taksoteenuse pakkuja autopark isejuhtimise peale. Kujuta ette, et võtad Bolti taksost rooli ja pedaalid ära ning autosse mahub kohe viiepealine seltskond. Saab kahe takso asemel läbi ajada ühega. Võidavad nii tarbijad, aga ka ettevõte, kes saab oluliselt kuluefektiivsemalt toimetada.
Samamoodi võiks Tallinna ühistranspordis olla kasutusel autonoomsed sõidukid. Esialgu väiksemas mahus mõnes linnajaos, seejärel juba terves linnas. Kui tuua ise- ja kaugjuhtivad sõidukid tänavale järk-järgult, on suurem tõenäosus, et inimesed võtavad uue tehnoloogia paremini vastu.
Kas on veel mõni ühiskasutatav teenus või eluvaldkond, mida 5G võib lähiajal tundmatuseni muuta?
Usun, et lähema viie aasta jooksul tulevad suured muutused meditsiinivaldkonnas. Võtame kasvõi meditsiinitöötajate puuduse, mis on koroonakriisi tingimustes eriti aktuaalne ja valus teema. Samas on meditsiinisektoris isegi tavatingimustes väga suur spetsialistide puudus. On väga keerulisi ja spetsiifilisi protseduure, mida suudab Eestis teha üks-kaks inimest, kui sedagi. See tähendab, et järjest olulisemaks tõusevad kaugjuhitavad protseduurid ja operatsioonid, mida teeb meditsiiniline robot.
Tulevikus võib minna nii, et kui Eesti inimene vajab kiiresti keerulist operatsiooni, teeb selle kaugjuhtimise teel näiteks mõni Austraalia kirurg. Ühelt poolt on katsed näidanud, et roboti käsi on palju täpsem ja teeb vähem vigu kui inimkäsi. Teiselt poolt hoiame niimoodi kokku aega, kuna arst ei pea ette võtma pikka ja tülikat lennureisi. Kokkuvõttes tähendab see väiksemaid kulusid, mis omakorda tähendab seda, et spetsiifiline arstiteenus muutub pikas plaanis inimesele taskukohasemaks ja kättesaadavamaks.
Kas inimesed on nõus minema autosse, kus pole juhti? Kas nad on nõus laskma robotkäel end lahti lõigata? Kuidas võimalikke hirme ületada?
Esiteks on tarvis palju rääkida ja selgitada.
Teiseks on vaja kõiki asju esialgu proovida ja katsetada. Ei ole nii, et üleöö on tänavatel ainult isejuhtivad autod. Ütleme, et esialgu on meil 10 protsenti Kalamaja elanikest, kes isejuhtivaid autosid proovivad. Kui ülejäänud Kalamaja inimesed näevad, et aasta jooksul ei sattunud isejuhtivad autod mitte ühtegi enda põhjustatud liiklusõnnetusse, tahavad nemadki proovida.
Kolmandaks, kõik empiirilised katsed näidanud, et isejuhtiv sõiduk on kordades turvalisem. Inimene kipub ikka roolis hajameelseks muutuma, nutitelefoni näppima, teinekord on purjuski. Isejuhtiva autoga seda muret pole. Sama lugu on meditsiiniliste robotitega – nad on täpsemad ja eksivad vähem kui inimkäsi.
Neljandaks, 5G tehnoloogia muudab transpordi, meditsiiniteenused, aga ka paljud muud teenused inimeste jaoks odavamaks. Alles oli artikkel, et Eesti internet on põrgukallis. 5G aitab liikuda sinnapoole, et andmevahetus suure tõenäosusega odavneb. Kuna mahud lähevad suuremaks, tuleb ühe gigabaidi hind alla. See tähendab, et digitaalsete teenuste lai väli muutub inimestele kättesaadavamaks. Ka see peab silmas riigi pikaajalisi strateegilisi eesmärke.
Ma ütleks, et 5G on olulise eduelamuse alustingimus.
Mis teis endas 5G teema ümber enim küsimusi või kahtlusi tekitab?
Ma ise olen mõelnud seda, kuidas lahendada andmete probleemi. Mida rohkem on igasugu sensoreid ja võrku ühendatud seadmeid, mida inimesed kasutavad, seda rohkem on ka andmeid. Mis nendest andmetest saab, kuidas on tagatud nende privaatsus? Kuidas teha nii, et me tõstame tänu nutikamatele seadmetele oluliselt oma elukvaliteeti, aga samal ajal ei siseneks ühiskonda, kus iga sinu sammu jälgib Suur Vend?
Minu arvates võiks teha nii, et tuleviku ühiskonnas saab iga inimene ise otsustada, kas ta on low definition kodanik või high definition kodanik. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et inimene valib ise, kas tänaval kõndides kuvab talle iga tänavapost või majanurk reklaami uute matkasaabaste kohta. Või peab ta isegi Bolti ja Uberi tellimisel kõndima taksoni pool kilomeetrit, kuna ta ei soovi oma asukoha andmeid teenusepakkujatega jagada.
Valitsus pole veel 5G sageduskonkursi välja kuulutanud. Kas Eestil on oht 5G rongist maha jääda nagu siin-seal on kirjutatud?
Kui saame lähiajal sagedusribad välja jagada, on kõik kontrolli all. Aga kui jääme sellega 10 aastaks toppama, siis on tõesti pekkis.
Tuleb aru saada, et 5G võrk ei ole asi iseeneses. Lisaks mastide, antennide ja muu riistvara püstitamisele peame mõtlema ka sellele, missuguseid teenuseid me pakkuma hakkame. Samuti sellele, kuidas kõik see tehnoloogia tööle panna nii, et see muudaks inimeste elu ka reaalselt paremaks, mugavamaks ja turvalisemaks.
Üht asja ma siiski telekomioperaatoritelt ootaks. Kuna 5G toob kaasa tunduvalt rohkem kõikvõimalikke seadmeid ja vidinaid, kui varasemad generatsioonid, võiksid mobiilifirmad seljad kokku panna ja luua ühise 5G taristu – ühised mastid, antennid ja karbid inimeste kodudes. See poleks mõistlik, kui iga operaator ehitab oma iseseisva võrgu. Inimese jaoks tähendaks jagatud taristu seda, et kolme-nelja karbikese ja muu pudi-padi asemel oleks tal maja seinal ainult üks karp.