4. juunil 2019 toimus riigikogu keskkonna- ja sotsiaalkomisjoni ühisistung, kus arutati pöördumist „Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis“. Siinkohal on välja toodud ametnike ning ettevõtjate seisukoha ja kommentaarid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk tõdes, et tervisekaitse teemad ja mõjud inimestele ja keskkonnale käivad alati kaasas, kui räägitakse 3G, 4G või 5G arendamisest. Ühtlasi kinnitas Tõnu Nirk, et kord juba välja antud sagedusloale saab tulevikus vajadusel kehtestada piiranguid ning kui peaks ilmuma tõendeid, et uued tehnoloogiad siiski avaldavad mingit kahju inimestele või keskkonnale, siis saab sagedusluba ka kehtetuks tunnistada.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja Urmas Ruuto sõnul väheneb uue tehnoloogia kasutusele võtmisega elektromagnetkiirguse hulk, sest uued antennid ei kiirga enam valimatult kõikjale enda ümber vaid edastavad signaali otse seadmele, mis seda vajab. Ruuto sõnul kasutati alguses antenne, mis kiirgasid 360 kraadi. Seejärel võeti kasutusele sektorantennid, mis kiirgavad ainult 120 kraadi. 5G tehnoloogia puhul on võimalik vähendada asjatut “raadiosaastet”, sest need kiirgavad signaali ainult nendele klientidele või seadmetele, mis seda vajavad.
5G tehnoloogia puhul on võimalik vähendada asjatut “raadiosaastet”, sest need kiirgavad signaali ainult nendele klientidele või seadmetele, mis seda vajavad.
Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi kommunikatsioonisüsteemide uurimisrühma sidelahenduste arendaja Priit Roosipuu sõnul on 5G tehnoloogia eesmärk muuhulgas vähendada mobiilse levi edastamiseks kuluvat energiat. Sest energia kulutamine sinna, kus pole tarbijaid ei ole energia tarbimise mõttes efektiivne. Ühtlasi lisas Roosipuu, et uutele tehnoloogiatele üleminek võimaldab loobuda vanadest ning tõi näite, et 4G tehnoloogia signaal on umbes 100 korda nõrgem, kui vanal GSM tehnoloogial.
Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomaseva rääkis istungil, et 5G osas ei saa täna olla pikemaajalisi ja usaldusväärseid andmeid, negatiivseid ega positiivseid uuringuid, kuna tegemist on uue tehnoloogiaga, kuid elektromagnetkiirgust ja selle mõju on uuritud juba aastakümneid.
Terviseamet on kontrollinud olemasolevat Wi-Fi ja lokaalvõrkude elektromagnetväljade taset ning Tomaseva märkis, et tulemused on näidanud, et näiteks koolides ja lasteaedades oli elektromagnetväljade võimsus 10 korda alla kehtestatud piirväärtuste. Ka 5G tehnoloogiale on kehtestatud piirväärtused, mida Terviseamet kindlasti kontrollima hakkab.
Ühisistungi järel ilmus Postimehes Aivar Pau artikkel, milles on ka kommentaar Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna dekaani Gert Jervani kommentaar, kelle sõnul teostatakse ülikoolis erinevaid teadusuuringuid elektromagnetilise kiirguse mõju uurimiseks elusorganismidele, sealhulgas ka 5G puhul kasutusel olevatel raadiosagedustel.
Gert Jervan: “Erinevalt hetkel laialt kasutusel olevatele 2G-, 3G- ja 4G-raadiovõrkudele, kasutatakse 5G korral märkimisväärselt kõrgema sagedusega raadiolaineid. Nendel raadiolainetel ei ole võimet tungida inimese organismi ulatuses, mis oleks isegi võrreldav näiteks 2G puhul pruugitava 900 MHz sagedusega raadiolainetega.”
4. juunil 2019 toimunud istungil osalesid pöördumise „Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis“ algatajad, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli, Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad.
Riigikogu keskkonna- ja sotsiaalkomisjoni arutelu saab järele vaadata Riigikogu Youtube kanalil.
